Metoodika, kuidas oskuslikult vähendada oma riidekapis olevat garderoobi. Takistused oma kvaliteetsete riiete uuele, teisele ringile saatmisel.

Millisele probleemile ma lahendust otsisin?

Aja jooksul oli mul kogunenud liiga palju riideid.

Nad võtsid palju ruumi ja mul puudus hea visuaalne ülevaade oma garderoobist, seal olemasolevast. Teinekord ma ostsin uue riide, hiljem selgus, et kapis oli mul analoog juba olemas.
Paljusid riideid kandsin ma harva, pigem isegi väga harva.

Olin teinud kiireid riidekapi suurpuhastusi ja selle tulemusena viinud oma riideid taaskasutusse, andnud tuttavatele jne. Senini olin ma tõrkunud oma kvaliteetsete brändide riideid teisele ringile saatmast, need ootasid jätkuvalt kappides minu otsust. Seega minu vajadus polnud muutunud, probleem oli alles.

Mul oli kaks soovi:

Oskuslikult vähendada oma riidekapi sisu ja leida lahendusi, kuidas oma kvaliteetsed riided teisele ringile saata.

I etapp: Kuidas ma reaalselt vähendasin oma kapi sisu?

See oli süsteemne ja ajamahukas protsess, aga tõhus ja tulemuslik. Sageli hoitakse kodudes riideid mitmes kohas. Alustada tuleks sellest kohast, kus hoitakse oma igapäevaseid riideid. Miks nii? - sest kusagilt tuleb süsteemi loomisega alustada ja parim koht selleks oleks oma riidekapp. Edasi tuleks tegeleda abiruumides olevate riietega.

Vahendid:

Abivahenditena kasutasin IKEA-st ostetud odavaid stangesid, nende abil hoidsin enda jaoks esemetest head visuaalset ülevaadet, aga ka magamistoast hoidsin ära riiete sorteerimisel tekkiva kaose. Lisaks vajasin riidepuid, hoiukaste ja jalatsikarpe. Sain inspiratsiooni vaadates IKEA kodulehelt riiete ja jalanõude korrastajaid, aga ka magamistoa avatud hoiusüsteeme. Kohandasin pakutavat oma vajadustega.

Metoodika:

Kasutasin välistamise meetodit, vaatasin tooteid ja andsin hinnanguid, tehes seeläbi otsuseid.

Valikute ja otsuste tegemine:

Alustasin lihtsaima valiku tegemisest, mida ma kindlalt tahan jätta ja millest on mul kerge loobuda.

Esimene mõttekäik: Kindlalt kannan vs kindlalt enam ei kanna, annan ära või kannaks, aga ese ei sobi enam, seega annan ära. Need otsused saavad olla seotud riietumisstiili või elustiili muutustega, aga ka istuvuse probleemidega. Mõnest asjast olin ma lihtsalt veidi tüdinenud või ma olin kunagi teinud täiesti vale ostu.

Esimeste otsuste põhjal kujunes mul oma riietest 2 gruppi: “kannan” või “annan ära”.

Jätkasin “kannan” riiete edasi grupeerimisega. Miks nii? Kõik meie riided on meile armsad, südamelähedased, aga tegelikkuses ei pruugi me neid liiga tihti kanda, meil pole kõiki neid lihtsalt vaja.

Järgmine mõttekäik: Kui tihti ma valikusse jäänud riideid kannan. Mõiste “tihti” on suhteline. Kui tihti siis, kas kord nädalas, kuus, kvartalis, poolaastas? Enda jaoks võtsin ajaliseks määraks - vähemalt kord poolaastas. Valikuid jätkasin kandmise sagedust toetavate küsimustega, mis aitasid mind otsuste tegemisel - kas väga harva vs pigem sageli. Väga harva kantavad riided panin eraldi stangele.

Nüüd oli mul valikute tulemusena 3 erinevat gruppi: “kannan pigem sageli“, “kannan pigem harva”, “annan ära”.

Kaks valikute stanget, “kannan pigem harva” ja “annan ära”, jäid esialgu minu järgmisi valikuotsuseid ootama.

Läksin edasi valikutega “kannan pigem sageli”, proovides endas selgusele jõuda, kas ikka kannan ja kui tihti ning samas mõelda ega ma mingit valikut liialt dubleeri (liiga sarnast funktsiooni kandavad riided) või äkki on kantavates komplektides mul hoopis midagi puudu.

Järgmine mõttekäik: Järgmine valiku otsus - kas kannan kindlasti vs vahel kannan. Nende valikute tegemine võttis mul kõige rohkem aega. Panin sageli riideid selga ja otsisin vastust peeglist. Eesmärk oli, et kappi jääksid vaid need igapäevased riided, mida ma ka tõesti kannan ja mida ma saan omavahel hästi kombineerida. Moemaailmas räägitakse kapselgarderoobi loomisest. Mina lõin oma tänaste riiete baasil tervikliku arusaama oma vajadustest, tundes oma tänast elustiili ja stiilisi eelistusi. Kogu selle töö tulemusena olin ma tunduvalt vähendanud riidekapis olevaid esemeid ja samas loonud endale tervikliku ja omavahel hästi sobivad rõivakomplektid.

Minu riidekapp sai korda, sai “hingama” ja mina sain selguse ja ülevaate oma asjadest.

Ideaalis tuleks seda teha kõigi garderoobi kategooriate osas:

Ülemised otsad: pluusid, topid, kudumid, jakid, pintsakud jne.
Alumised otsad: püksid, seelikud jne.
Kleidid.
Aksessuaarid: kotid, sallid, ehted jne.
Jalanõud.
Üleriided: jope, mantel, jakk jne.

Lisaks tuleks arvestada meie kliimas ka aastaaegadega, seega osad riided/asjad on hooajatud, sobivad kanda alati, osad aga on kas talvised või väga suvised. Kuid momendil ma ei keskendu kapselgarderoobi loomise/kujundamise põhimõtete tutvustamisele, vaid garderoobi vähendamise loogikatele.

Mis saab edasi asjadega väljaspool minu riidekappi?

Kuidas edasi riietega, mida ma nii sageli ei kanna, aga nad sobivad ja aeg-ajalt ma neid ikkagi kannaksin. Viisin need eraldi ruumi, kus hoian ka muid hooajaväliseid riideid. Muide, see on nüüd üks koht, kus tuleks olla oma valikutes ettevaatlik. Kui sa ikka tead, et tegelikult kannad sa seda riiet äkki vaid mõned korrad aastas, siis …… mõtle veelkord, et vahest panna toode ikkagi stangele - “kannan pigem harva”.

Mul oli 3 erinevat stanget ja ma seisin veelkord valikute ees, sest lõpuks pidin ma jõudma selgete otsusteni, mida ma “annan ära” ja mida ma “vahel kannan”.

Viimane mõttekäik: “annan ära” - see on selge otsus; “kannan pigem harva” - see eeldas, et vaatan veelkord üle, mis liigub stangele “vahel kannan” ja jääb abiruumi hoiule või liigub stangele “annan ära”; “vahel kannan” - ka see eeldas, et vaatan veelkord üle, kas jääb stangele “vahel kannan” ja jääb abiruumi hoiule või liigub hoopis stangele “annan ära”.

Esimese etapi lõpuks oli mul korrastatud riidekapp ja lisaks kaks valikutega erinevat tüüpi stanget:

Riidestange “vahel kannan” esemed jäävad abiruumi hoiule, kus nad vastavalt kandmise vajadusele liiguvad riidekappi, vahetades sealt midagi välja. See on tulevasteks otsusteks oluline koht, aeg-ajalt tuleks see stange üle vaadata. Garderoobi mahulise kontrolli säilitamine on väga oluline! Lubasin endale, et ma ei unusta seda mõtet!

Riidestange “annan ära” , siit algab minu jaoks järgmine küsimuste ja probleemide ahel. Minu riidekapis polnud enam riideid, mida ma kerge südamega “musta kilekotti” oleksin pannud. Seda olin ma juba oma osade riietega kunagi varem teinud. Ma olin valmis “annan ära” riideid müüma, tuttavatele ära andma jne.

Veelkord valikute ja otsuste skeem, näitamaks esemete liikumise teekonda. Kas seda saaks teha kuidagi lihtsamalt? Kindlasti, kõik sõltub asjade rohkusest ja kvaliteedist. Mida rohkem neid on ja mida hinnalisemad need on seda keerulisemaks osutuvad valikud. Ka järelturu lihtsus ja mugavus mõjutab otsuseid.

Loodan, et minu poolt välja toodud järkjärgulised toimingud oma riidekapi sisu vähendamise osas, aitavad ka teil seda teha. Proovige ja andke palun tagasisidet sellele metoodikale.

II etapp: Kuidas siis edasi? Mida teha oma riidekapi korrastamisel üle jäänud suurepäraste riietega? Kuidas nad jõuavad teisele, uuele ringile?

Coursera kursuse “ UX research and design” raames olin ma teinud ühe põneva kvalitatiivse uuringu, kus küsisin ühe küsimusena inimeste käest - “Mida teha oma riidekapi korrastamisel üle jäänud riietega?”. Need olid põnevad intervjuud, kus tuli selgelt esile inimeste valmisolek ja suhtumine taaskasutusse ja jätkusuutlikku tarbimisse.

Kokkuvõtvalt, mida ollakse valmis oma riietega tegema:

Annan ära oma sugulastele ja tuttavatele.
Annetan mõnele sotsiaalsele või vastutustundlikule ettevõttele, aga mitte oma parimaid asju.
Olen valmis ja isegi huvitatud müüma, aga see on minu jaoks liiga ajamahukas tegevus.
Olen valmis ka ise teise ringi tooteid tarbima, aga olemasolevad ostukohad ei inspireeri mind.
Ma võiks isegi rentida või lasta oma riideid ümber disainida, aga kus ja kuidas; tahaks, et see kõik oleks lihtne ja mugav.

Kvaliteetsete riiete osas domineeris vastustes mõte - tahaksin müüa, aga… ja siis tuli loend tänastest takistustest:

Ma ei ole valmis rentima endale BOX-i ja sellega tegelema.
Ma ei ole ise veel valmis läbi e-platvormide oma riideid müüma.
Ma ei ole valmis viima neid teise ringi poodidesse müügile; senised kogemused pole just positiivsemad.

Mis ja kus võiks olla tegelik lahendus nendele, kes oleks valmis oma kvaliteetseid riideid teisele ringile saatma, aga erinevatel põhjustel ei ole veel ise valmis sellega tegelema? See on teema, mis vajab lahendust.

Kui ma olin kogu selle sorteerimise, valikute tegemise lõpetanud, siis mul oli ainult üks soov. Keegi võiks tulla ja minu riided ise ringlusesse viia, jagaksin temaga % saadud tulust.

Minul vedas, pakkusin välja oma tütrele ja tema sõbrannale, et nad aitaksid mind ning tegeleksid minu asjade teisele ringile jõudmisega. Mina olin enda poolt töö teinud, riidekapi sisu oli metoodiliselt ja teadlikult vähendatud ja mitmed riidestanged ja asjade hunnikud ootasid ringlusesse edasi liikumist.

Hea lugemine Anne ja Stiilis, 01.08.2024. “Tahaksid oma riided teenima panna, aga aega napib? Lahendus on lihtsamast lihtsam?” Kas ka sina oled üks neist, kes viimaste aastate boksikirbukate buumi fännates avastab end tihti mõttelt, et endal oleks ka palju asju müüki tuua, lööd aga seejärel käega, kuna pole aega ega viitsimist sellega tegeleda? Tõsi, ühe tulutoova ja läbimõeldud boksi täitmine ongi küllaltki keeruline protsess: esemete sorteerimine, hindade nuputamine, riidepuudele sättimine, siltide kinnitamine, inventuur... Õnneks on pealinna ühel popimal teise ringi kauplusel lahendus olemas. Lihtsalt too asjad RiiSaikelisse ja sealne meeskond tegeleb nendega ise edasi!

Seega ikkagi tasub võtta aega ja leida taaskasutuse ja teise ringi tarbimise võimalusi ja mis peamine - tuleb proovida erinevaid variante ja leida enda jaoks turul olemaolevatest parim lahendus!

Millist kliendikogemust ma ise jätkusuutliku tarbimise, taaskasutuse teemal tahaksin kogeda, mis oleks minu jaoks ideaal?

Teadliku jätkusuutliku tarbimise ahelas on minu jaoks mitmeid kitsaskohti, seega võimalusi, kuidas taaskasutuse tarbimist suurendada. Oleks vaja põnevat, kogu klienditeekonda läbivat, kliendikeskset kontseptsiooni, mis inspireeriks ja rahuldaks erinevate sihtgruppide reaalseid ning komplekseid vajadusi. Sellist, mis kutsuks ka kõige nõudlikumat klienti oma riideid müüma ja taaskasutatud riideid tarbima.

Võimalusi ja põnevaid ideid, mida rakendada, on palju. Kliendikogemuse strateegi ja kontseptsioonide arendajana tunnetan, millist inspireerivat kliendikogemust saaks luua.

Siinkohal viskan õhku mõtte - kui keegi on huvitatud koostööst, võtke minuga ühendust. Teemad - teadlik tarbimine, jätkusuutlik tarbimine ja teise ringi toodete tarbimine, oma garderoobi teadlik kujundamine, saavad olema meie kõigi jaoks aina olulisemad.

Suhtleme

Jätkusuutlik tarbimine algab minu kodusest riidekapist.