DISAINIAUDIT
ja BALTIKA DISAINIBULDOOSERIS
: kogemuslugu

disainjuhtimine strateegia

Esmakordselt startis Eestis Disainibuldooser 2012. aastal 10 ettevõttega, s.h BALTIKA, Programm toimus ajavahemikul 2012-2014.

https://disainikeskus.ee/ettevotjale/disainibuldooser


1. PROJEKTI TAUST JA VAJADUS:

Sooviti kaasata firmasid, kus disaini juhtimise protsess poleks tundmatu, pigem oleks teadlikkus kõrge, kuidas oma kliente kaasata, millal kaasata ning kuidas neile disainida ning oma brändi arendada
— Jane Oblikas: Disainikeskuse tollane juht

MIKS KUTSUTI BALTIKAT OSALEMA EESTI ESIMESSE DISAINIBULDOOSERISSE?

Baltika liitus Disainibuldooseri projektiga, et tõsta läbi teadlikuma disainijuhtimise oma konkurentsivõimet ja ekspordivõimekust, rakendades tulemust ettevõtte strateegias.
— Meelis Milder: Baltika Grupi juhatuse tollane esimees

MIKS BALTIKA LIITUS?


2. MILLISEID OLULISI KÜSIMUSI TULEKS ESITADA ENNE PROTSESSIGA ALUSTAMIST:

  • Kas ettevõttes on täna disaini ja millisel kujul ja kus see disain avaldub?

  • Kas disaini arendamine on ettevõtte eesmärkide saavutamiseks vajalik? Kuidas on see seotud ettevõtte strateegiaga?

  • Kompententside olemasolu - milliseid organisatsiooni väliseid kompententse on vaja kaasata ja kas organisatsioonis endas on kompententsid protsessi juhtimise jaoks olemas?

  • Kas ettevõte ja tema juhid on valmis protsessis osalema?

  • Milliseid ressursse vajatakse, et olla projektiga edukas?


3. PROTSESS:

On vaja esitada rohkelt küsimusi, nii enne projekti protsessi ja protsessi ajal, see aitab jõuda tõelise probleemini ja leida vajadustele lahendusi.

Mida minnakse tegema?

Kuidas see saavutatakse?

Kes peaksid protsessis osalema?

Milline on ajakulu, kas seda on võimalik kohe määratleda?

Selge eesmärgi püstitus, aitab fookuses püsida!

Otsustajate kaasamine, et nad saaksid panustada ja mõistaksid probleemi ja pakutavat lahendust!

Õige metoodika valik!


4. PROTSESSI JUHTIMINE:

  • Ettevõtteväline disainijuht ja majasisene projekti võtmeisik/ projektijuht

  • Nende kahe isiku omavaheline koostöö tagab tulemuslikkuse

  • Selged kokkulepped võtmeisiku rollidele protsessis

  • Iga projekti osas on organisatsioonil mingid ootused

  • Organisatsiooni valmisolek, juhtide valmisolek!

Disainijuht osales protsessis meie kõigi brändide workshoppides kaasamõtlejana ja
firmavälise tunnetuse tagasipeegeldajana.

Kes, mida ja kuidas otsustab, tohib ja peaks otsustama / juhtima?
Eriti kui tegemist on suure firmaga ja osapooli on palju, siis peab olema selge, kas roll on olla ainult katalüsaator või läbiviija või otsustaja. Ebamäärane roll võib rikkuda kogu võimaliku tulemuse.
— BG Disainibuldooseri disainijuht J.Margus Klaar

Ootuste juhtimine on taoliste suurte projektidega peaaegu, et suurem töö kui töö ise. See on see, mis on metsikult aeganõudev ning eeldab ettevõttelt suurt poliitilist tahet.
Õige tulemuse saavutamine polegi nii raske, aga kui keegi seda omaks ei võta pole sellest ka kasu.
— BG Disainibuldooseri disainijuht J.Margus Klaar

Firmasisese võtmeisiku roll algas projekti ettevalmistavas etapis ning lõppes projekti tulemuste kommunkeerimisega oma ettevõtte kolleegidele, kes ei osalenud projektis, kuid hakkasid tulemit oma igapäevatöös kasutama, rakendama.

Olles töötanud ettevõttes kaua erinevate bränditiimidega, oli lihtne olla protsessi käigus ettevõttepoolseks võtmeisikuks, et protsessid toimiksid, vaidlused oleksid tulemuslikud ning kokkulepped saavutatavad.
Keeruline oli hiljem kontrollida / tagada , et organisatsioon kokkulepetest oma igapäeva töös kinni peaks ning rakendaks disainiprotsessis saavutatut
— BG brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektor, juhatuse liige Maire Milder


5. TEGEVUSED
A-st I-ni
:

milleks peab organisatsioon
valmis olema


6. TULEM:

  • vormista

  • kinnita

  • kommunikeeri

2 olulist dokumenti:

  • BRANDMAP 1 - töötubades töötati välja ühtlaselt struktureeritud 5 brändi brändiidentiteedikaardid koos seletustega, 2 keeles - eesti ja inglise keeles. Arutelud olid emakeeles, mis lihtsustas mõtlemist ja sõna - ning mõtte väljenduse täpsust, inglise keeles otsisime parimat mõttevastet, et kommunikeerida väljatöötatud brändiitentiteete oma turgudele.

  • Töötubade arutelud vormistas disainijuht iga brändi toote, brändi, turunduse ja kliendivahelisteks loogiliste seoste kaardiks  - BRANDMAP 2 (zoomi sisse)

Brändingu roll struktuuris:

tagada kõikjal ühtselt kinnitatud printsiibid, rakendades neid 5 valdkonnas:

  • brändi identiteet

  • brändi visuaalne ja sõnaline kommunikatsiooni kontseptsioon

  • brändi graafiline CVI

  • brändi jaekontseptsioon, input printsiibid ja disain

  • brändi tootearengu bränding

Need olid vajalikud töövahendid / materjalid kliendikogemuse loomiseks.

Vaata, kuidas seda rakendati järjepidevuse printsiipi hoides jaekontseptsioonide Monton, Ivo Nikkolo, Baltman jne arendamisel:

BALTIKA PERIOODI PORTFOOLIO


7. MIS TÖÖTAS,
MIS EI TÖÖTANUD, MIS KASU SAADI
:

Disainibuldooseri järgne ettevõttepoolne kokkuvõte

    • Baltika liitus Disainibuldooseri projektiga, et tõsta läbi teadlikuma disainijuhtimise oma konkurentsivõimet ja ekspordivõimekust. Selleks on vaja tugevaid ja selgeid brände, mis on ekspordiks frantsiisitavad ning müüdavad ka hulgi- ja e-kaubanduses.

    • Baltika brändid olid ettevõttes senini arendatud erinevatel ajajärkudel ja oli vajadus luua ühtselt struktureeritud alus kõikidele brändidele.

    • Disainiaudit kinnitas veelkord, mida me juba ka ise teadsime: on vaja selgelt defineerituid brände ja tugevdada sisemisi brändidisaini juhtimise protsesse.

    • Võib öelda, et eripärasid oli Baltikale antud projekti juures kaks – suhe disaini ja suure ettevõtte maatriksstruktuur.

    • Baltika äriprotsessi loomulikuks põhialuseks on alati olnud disainijuhtimine alates tootearendusest ja kollektsiooni loomisest kuni kliendikommunikatsiooni ja poekeskkondade arenduseni.

    • Disainibuldooseri projektis algselt välja pakutud tööriistad osutusid meile osaliselt sobimatuteks.

    • Loomingulisele ettevõttele kohaselt vaatasime otsa vajadusele ja töötasime välja meile sobiva meetodi.

    • Kaardistasime iga brändi fookused ning brändispetsiifilised vajadused.

    • Nendest eesmärkidest lähtuvalt lõime brändipõhised töötoad kindla probleemi lahendamiseks.

    • Töötubasid pidasime oluliseks läbi viia brändi meeskondadega, et saavutada tugev sisekommunikatsioon, ning seepärast kaasasime kõik majasisese know-how, juhatuseliikmetest kuni moedisaineriteni.

    • Disainibuldooseri projekt võimaldas meil kaasata ettevõttevälise disainijuhi, kes projekti jooksul aitas Baltika meeskondadel läbida arutelud organisatsioonivälise pilgu läbi.

  • Baltika jaoks oli neli olulist väljakutset.

    1. Alguses tehtud disainiaudit kaardistas hetkeolukorra organisatsioonis, kuid ei andnud Disainibuldooseri põhieesmärgi jaoks piisavalt sisendit.

    2. Teisena kulus organisatsioonil palju aega tulemust tagava töötava meetodi leidmiseks, mis aitaks kaasa meie Disainibuldooseri eesmärkide saavutamisele.

    3. Kolmas keerukas koht oli meie jaoks paralleelselt 5 erineva brändiga töötamine, mis lisaks suurele sisulisele töömahule oli oma igapäevatöö kõrvalt väga ajamahukas. Tingituna olukorrast, kus iga üksiku brändi töömeeskonna liikmed ei saanud projekti suure töömahu tõttu alati igas töötoas osaleda,

    4. Neljandaks oluliseks väljakutseks sai protsessi käigus tehtud brändi arengute (majasisene) kommunikeerimine kogu brändiga seotud meeskonnale ja meie turgudele, partneritele

  • Peamised võidud Baltika jaoks:

    • Ühtlustus brändi printsiipidest arusaamine kõikidel tasanditel ja seda iga brändi jaoks.

    • Bränding kui tervikroll sai brändide järjepidevuse tagamiseks selge funktsiooni tootearenduse ning müügi ja turunduse kõrval.

    • Baltika brändid said eri tasanditel ühtsetel alustel kirjeldatud ning neile loodi visualiseeritud brändikaardid. Brändikaardid olid terve Baltika jaoks ühine alustala, mis on kõikide brändiga seotud võtmeisikute poolt kinnitatud – alates peadisainerist kuni juhatuseliikmeteni.

    1. Disainibuldooseri tulemina tõusis Baltikas tähelepanu kahele paralleelselt toimuvale tegevusele

      • majasisesele terviklikule brändi loovprotsessi juhtimisele

      • praktliste, kliendini jõudvate brändi materjalide arendustele.

    2. Selleks pidime iga brändi puhul määratlema, kuidas tagada selge ja arusaadav, brändi väärtusi edastav kommunikatsioon kliendile, olgu see siis tekst, foto või hoopiski veebi- või poekeskkond jne.

    3. Tegime

      • brändingu materjalide auditid

      • täiustasime brändi disainijuhtimise protsesse ja rolle

      • viisime ellu vastavad muudatused ning täiendused.


8. MIDA TÄNA TEEKS TEISITI?

FOTOGALERII PROTSESSIST

Tänan kaasa mõtlemast!

Iga projekti kogemuslugu õpetab meile midagi.

Jagasin teiega enda kogemust, KUIDAS me läbisime DB protsessi, MIDA me sellest õppisime ning mida kogesime.

  • seosta ideid, mõtteid enda vajadustega

  • kui sul tekkis küsimusi, siis võta julgelt ühendust maire@mairemilder.ee

Next
Next

Kuidas minust sai kliendikogemuse entusiast ja nõustaja